Kuulub orgaaniliselt külge ja tuleb 14.12. arutlusele!!!

1. EW-aegsed perioodingud

Eesti rahva ajalugu

1. Muistne iseseisvusaeg. Muistne vabadusvõitlus.

I Ürgaeg, eestlaste algkodu (20 lk) II Kristliku ajaarvamise algusest rahvaste rändamiseni (0-400) (7 lk) III Rahvaste rändamise järelmõjud. (400-800) Soome asustamine. Skandinaavlaste viikingiaeg. (800-1050) (20 lk) IV Vene riigi rajamine, skandinaavlaste ja soome augu hõimude osa selles. (9 lk) V Ristiusk põhjamaadel, eestlaste viikingiaeg (1050-1208) (25 lk) VI Eestlaste sisemise korra kujunemine 13. sajandil (82 lk!) KOKKU: u 165 lk muinasajast VII Sakslaste tung itta VIII Eestlaste vabadusvõitluse esimene järk, kuni vaherahuni 1212 a IX Vaherahu aeg, võitluste jätkumine. X Liitlaste küsimus. Sakslaste väljatõrjumine Eestist 1217. XI Taanlased ja Eesti. XII Taanlaste ja sakslaste võistlus XIII Vabadusvõitluse viimne järk mandril XIV Rooma kuuria rahu- ja sõjaüritusi Eestis. Saaremaa vallutamine 1227. KOKKU: u 135 lk Muistsest Vv-st (300 lk)

2. Taani- ja orduaeg. Mõisad ja teoorjus.

XV Vabadusvõitluse lõpust Stensby rahuni 1238. XVI Maarjamaa Lääne ekspansiooni lävena. Eestlased ja uued võimud. XVII Uued võimud omavahel. XVIII Ühiskondlik-majanduslikkude olude kujunemine XIX Jüriöö 1343. Harju-Lääne-Saare vabadusvõitlus. XX Vana-Liivimaa seesmiste võimusuhete kujunemine pärast Harju vabadusvõitlust. XXI Vene probleemi teravnemine. Väline hädaoht ja siseolud. XXII Eestlaste ühiskondlik liigestus orduaja lõpul. Maksukoormised. XXIII Mõisade ja teoorjuse tekkimine XXIV Talurahva õiguslik seisund, sunnismaisus. XXV Õigus ja kohus XXVI Linnad ja kaubandus XXVII Usu- ja vaimuelu XXVIII Kujutav kunst KOKKU: u 275 lk keskaega (kuni 16. s alguseni, koos reffi jm-ga 310/355 lk)

3. Vana-Liivimaa Eesti riikkondliku lahustumise perioodil.

a) V-L riikkondliku varisemise ajastu XXIX Reformatsioon XXX Sisevõitlused. Liivi-Vene sõja eellood XXXI Liivi-Vene sõja algus (1558) XXXII Liivi probleemi muutumine rahvusvaheliseks, sõja jätkumine. XXXIII V-L konföderatsiooni lõpp. b) Eesti riikliku lahustumise ajastu XXXIV Võitlus Liivimaa pärast XXXV Sõdade ajastu tulemusi XXXVI Varane Rootsi aeg Põhja-Eestis XXXVII Taani aeg Saaremaal (1561-1645) XXXVIII Poola aeg Lõuna-Eestis XXXIX Poola-Rootsi võitlus Liivimaa pärast 1600-26. Altmarki rahu 1629. KOKKU: sõdade aeg (1558-1629) 219 lk XL Põhja- ja Lõuna-Eesti ühtse valitsuse all (Rootsi). Karl IX reformikatsed XLI Gustav Adolfi reformid Eestimaal XLII G. A. ref-d Liivimaal' XLIII Välispol sündmusi pärast G.A. surma. Saaremaa Rts-i alla minek 1645. Rootsi-Vene sõda Eestis 1656-58. XLIV Rts-i riigivõim ja Eesti- ning Liivimaa aadlisõbraliku keskvalitsuse ajal 1632-78.

4. Poola ja Rootsi aeg. Põhjasõda.

XLV Talurahva asustus ja liiklemine hilisel Rootsi ajal. XLVI Talurite maj ja õig seisund hilisrootsi ajal XLVII Mõisate tagastamine XLVIII Karl XI talurahva reformid XLIX Liivimaa halduse bürokratiseerimine. Patkul. L Õigus ja kohus Poola ja Rootsi ajal LI Linnad ja kaubandus -"- LII Kiriku- ning usuelu -"- LIII Rahvaharidus. LIV Jooni eesti rahvakultuurist -"- KOKKU: Rootsi aeg u 325 lk (+22 lk, aga võib ka lahutada või lisada hoopis Poola aja juurde ja siis ühtekokku veelgi suuremaks teha) LV Põhja sõda. Vene võim Eestis. 92 lk!!

5. Vene aeg. Saksa aadlivõim. Ärkamisaja algus.

LVI Saksa aadlivõim meie maal tõuseb haripunktile LVII Eesti rahvas langeb pärisorjusse (2 head näidet järjest metahistoorilistest žestidest!) LVIII Pärisorjuse aeg LIX Pärisorjuse kriis (18. s lõpus) LX Talupojakultuur po ajal' LXI Kiriku- ja usuelu 18. saj-l LXII Rahvahridus 18. s LXIII Talurahva kaitseseadused LXIV Talurahva vabastamine ja talumaade võtmine mõisnike pärisomandisse LXV Teoorjuse aeg LXVI Talurahva "käärimised" L-Eestis ja vene usu tulek LXVII Teoorjuse lõpp. Raharent ja talude ostmine. LXVIII Õigus ja kohus vene ajal LXIX Linnad, kaubandus, tööstus ja liiklemis olud Vene ajal.

Mida arvata?

Nagu näha, on teos küllaltki mahukas. Ent vatamata sellele ei jõudnud ta käsitleda kogu Eesti ajalugu, lisaks sellele veel mitmed probleemid. Esiteks pöörati väga vähe tähelepanu varasemale muinasajale, samas kui muistsele vabadusvõitlusele pea sama palju kui kogu sellele eelnenule (millest omakorda pool moodustas muinasaja eelse aja vaatlus ehk mingisugune muinasaja arengute kokkuvõtte moodi asi). Ent kogu varasema aja jutu kirjutas Juhan Libe, kes ilmsesti ei olnud arheoloog. Hilisema aja kohta on ühtlasem jutt ja info, silma hakkab siiski sõjaperioodide pikem käsitlemine, mida aga võib vast pidada suht loomulikuks. Sõdadest on vist muidu suht pädevad ülevaated, sest need kirjutas Hendrik Sepp. Õiguse ja kohtu aga Uluots, seega peaks olema sama tase kui Eesti ajaloos (seal kah ju ta ise kirjutas). Veel hakkab silma pealkirjade suheline kallutatus, ilmselt liigśelt rahvuslik. Pole väga akadeemilise vormiga, pigem tõesti (populaarne) rahvaväljaanne. Siiski olid ju kirjutajateks ajaloolased ning ilmselt päris lausjama seal kah pole. Ent tundub, et teaduslikult tasemelt jääb ta Eesti Ajaloole oluliselt alla, kasvõi juba terminiloogia, autorite arvu ja taseme ning ilmselt ka uurimustöö mahu osas. V-b ta lõpetas just sellepärast ka 1937 ilmumise, kui oli selge, et EA jätkab ja teeb seda professionaalselt.

Eesti Ajalugu

I, esiajalugu ja Muistne Vabadusvõitlus

1. Jääaeg ja looduslikud olud pärast seda.
2. Kiviaeg (vanem ja uuem järk)
3. Pronksiaeg ja varane raua-aeg (pr-aeg 1300-500 eKr; v-r-aeg 500-0)
4. Rooma raua-aeg (0-400)
5. Keskmine raua-aeg (400-800)
6. Noorem raua-aeg (800-1200)- 130 lk (eelmised ptk-d 9-43 lk)
7. Muistne Vabadusvõitlus- 106 lk KOKKU: muinasaega ca 370 lk

II, Eesti keskaeg

1. Poliitilised olud 1340-ndate aastateni
2. Asustuse ja agraarolude areng. Talurahva olud 14. saj keskpaigani
3. Eesti linnade tekkimine ja arenemine 13. ja 14. sajandil
4. Eestlaste vabadusvõitlus 1343-45
5. Vana-Liivimaa poliitiline jaotuse ja halduse korrastus pärast 1346. aastat
6. Poliitilised olud 14. sajandi keskelt 1480-ndate aastateni
7. Vene-hädaohu tõus
8. Talurahvas keskaja teisel poolel
9. Eestlaste aineline kultuur
10. Linnad ja kaubandus 15. ja 16. sajandil (kuni 1561)
11. Mündindus, rahandus ja mõõdundus
12. Õigus ja kohus
13. Kiriku- ja vaimuelu
14. Reformatsioon
15. Eesti keel 13.-16. sajandil
16. Kujutav kunst
17. Vana-Liivimaa pärast reformatsiooni
18. Vene-Liivi sõda ja Vana-Liivimaa riikkonna kokkuvarisemine. KOKKU: ca 500 lk keskajast, ilma Liivi sõjata 470.

III, Rootsi ja Poola aeg

1. Poola-Leedu võitluses Vana-Liivimaa pärast
2. Rootsi ja Taani võitlused V-L pärast
3. Eesti- ja Liivimaa küsimus Poola ja Rootsi suhetes 1582-1611
4. Võitlused Liivimaa pärast 1617-29
5. Liivimaa riigiõiguslik seisund ja haldus Poola ajal
6. Liivimaa siseolud ja vaimne elu Poola ajal
7. Põhja-Eesti varasel Rootsi ajal
8. Saaremaa Taani ajal (1559-1645)
9. Talurid varasel Rootsi ajal
10. Gustav II Adolfi reformide ajastu
11. Eesti- ja Liivimaa Kristiina valitsemisajal
12. Talurid hilisema Rootsi aja esimesel poolel
13. Eesti 17. sajandi II poolel
14. Liinad, kaubandus ja tööstus
15. Õigus ja kohus (siin möllas Stalini-aegne algtsensuur, sest autoriks oli Uluots!)
16. Rahva elatualad ja aineline kultuur
17. Kiriku- ja usuolud
18. Kool ja rahvahariduse olud
19. Eesti keel Rootsi ja Poola ajal
20. Kirjandus Rootsi ajal
21. Raamat R ajal
22. Rootsi aja kajastus Eesti rahvamälestustes
23. Kujutav kunst
24. Viimast, Põhjaõja-peatükki, ei tuld, sest Stalini aeg jõudis ette!

Mida arvata?

Tegu on esimese professionaalse ja selgelt teadusliku Eesti ajaloo ülevaatega, mis ometigi jäi samuti pooleli. Võrreldes Eesti rahva ajalooga on asi tunduvalt täpsem ja teaduslikum juba alates pealkirjadest, ehkki seetõttu ka mõnevõrra igavam. Aga sisu on see-eest üldkokkuvõttes parem ja edukamalt kasutatavam, sinna andsid panuse oma aja tipud, alates arheoloogiagurust Moorast, peatoimetaja Kruusist kuni rahvaluuleteadlase Gustav Ränk'ini. Seega siis omas ajas igatepidi asjalik teos, mis sobib parema puudumisel kasutada tänapäevalgi. Aga ühe märkuse võiks siia siiski veel juurde tähendada: ilmselt oleks saadud veelgi parema tulemuse, kui kahe paralleelselt kirjutatud üldkäsitlusekatse asemel oleks ühendatud jõud vaid parema e EA loomisse, sest Sepa ja veel mitme tüübi kirjutised oleks sinna kah väga hästi passinud. Aga samas, eks pluralism ole ju tavaliselt kasulik ning v-b ka ERA täitis oma eesmärgi, olles rahvuslikum-patriootlikum-lihtsamalt arusaadavam/loetavam kirjatükk.

2. ENSV-aegsed

Mida arvata?

Nagu näeme, jäi aastatel 1951-57 üldskeem enam-vähem samaks, mingeid kosmeetilisi täpsustusi küll tehti, ent mitte eriti ulatuslikult. Teose sisu muutus küll 1957. aastaks tunduvalt tasakaalukamaks, enam väga räiget stalinistlikku lahmimist polnud. Aga kujunesid välja kindlad kaanonid ja stambid, mis jäid NL-aegsele ajalookirjutusele omaseks (eriti selle üldistatud, rahvale suunatud pop-teaduslikus vormis) kuni 1980.-te lõpuni. Paljust ei räägitud, veelgi enam mõeldi juurde ja enamik asju väänati lootusetul moel hoopis teistpidi. Olulisemad väänamised võrreldes EW ajaga: sakslasi-taanlasi kujutati veelgi (suisa groteskselt) negatiivsemas valguses; talurite kui mässava ja võitleva klassi osa tähtsustati igal võimalusel ja ka siis kui eriti seda poldki; tööliste osas kehtis see muidugi veel kordades rohkem; kõik asjad jagati eriti alguses väga jäigalt progressiivseteks ja reaktsioonilisteks (n ärkamisaja kaks suunda: proge-Jakobson ja rege-Hurt); vene-sõpruse rõhutamine igal võimalikul ja võimatul juhul nuing teiste rahvaste "pahategude" paljastamine; EW-sse suhtuti rõhutatult halvasti, püüti kõiki selleaegseid saavutusi maha teha, ehkki kunstis tasapisi lepiti tolleegsete saavutustega. Aa, ja perioodimine muidugi ise kaa. NL ajal üldiselt kõik asjad formatsioonide järgi, mis pandi paika Veneimp-i/NL-i järgi, seega vägistati suht räigelt Eesti senist periodiseeringut: muistsest vv-st muutus olulisemaks rajajooneks mingi udune järk 11.-12. sajandil, mil siin arenenud välja feodalism, keskaja lõppu sai siiski e-v samaks jätta, ent üldiselt oli suuremaks murranguks NL ajal siiski Põhjasõda ja Eesti "igati progressiivne" ühendamine Vene riigi, turu ja viljastava kultuuriga. Ja pärisorjusest vabastamine oli muidugi üks suur jama, tegelt ikka toimus murrang kapitalismi alles siis, kui mujalgi Venes ehk 1859-61! Ja EW, kõige kurja juur, asus iseenesestmõistetavalt sotsialistlikus formatsioonis, sest see 20/22-aastane järk oli ju kõigest ajutine kõrvalekalle ajaloolisest paratamatusest, mis enne seda kestis pool aastat ja veel tsipa Vabadussõja ajal, peale seda aga terve aasta! Ja siis paraku veel 45 ja tsipa pealegi...

Lõpuboonus: Kodu loo periodiseering

I osa

I. Kodu ja kolle

• Eestimaa algus
• Kiviajast viikingiretkedeni
• Muinasaja lõpusajandid
• Muistsetest uskumustest ja vaimulaadist
• Muistne vabadusvõitlus
• Võõrvõimu esimene sajand (Jüriööni)

II. Käsualuseks omas kojas

• Eesti keskaeg
• Sõda hakkas sõitemaie (Liivi)
• Rootsi kuninga all
• Põhjasõda
• Venemaa koosseisus
• Jaluletõusmise algus
• Ärkamisaeg
• Venestuse aeg
• Omariikluse künnisel

II osa

III. Oma tuba, oma luba

• Eraldumine Vene riigist
• Eesti Vabadussõda
• Iseseisev Eesti riik
• Suurim saavutus
• Käidud teele tagasi vaadates

IV. Nurka surutud

• Eesti iseseisvuse lõpp
• Lootus vabanemisele
• Vastupanu võõrvõimule
• Süsteemiga kohanemine
• Uus ärkamisaeg